Thursday, April 21, 2011
Saturday, April 9, 2011
14.nädal 2011
Sel nädalal on issi tööl Saksamaal.
Emmel käisid külastusõpetajad!
C-E ja M ühised emakeele(täheortograafia) ja inimeseõpetuse(üldine ja nahk) ning Inglise keele tunnid.
M palju viiulit, veidi nõelviltimist, ohtralt loomaõpetust(linnud, eriti kotkas ja karu).
P-K emakeelt, matemaatikat, viiulitunnid, jalgpall ja poistekoor.
C-E(Aafrika)ja B-P (tulbid)maalisid.
C-E füüsika(kokkuvõte teemal jõud) ja keemia (aine omadused).
K-M oskab iga päevaga aina kindlamalt istuda, räägib ja laulab, nii lahe!
Oli üpris tore ja tegus nädal. Õues lumi muudkui sulab...
C-E toimetas päris pikalt täna õues ja tuppa tulles ütles, et küll on ikka mõnus üle pika aja aias toimetada:)
Emmel käisid külastusõpetajad!
C-E ja M ühised emakeele(täheortograafia) ja inimeseõpetuse(üldine ja nahk) ning Inglise keele tunnid.
M palju viiulit, veidi nõelviltimist, ohtralt loomaõpetust(linnud, eriti kotkas ja karu).
P-K emakeelt, matemaatikat, viiulitunnid, jalgpall ja poistekoor.
C-E(Aafrika)ja B-P (tulbid)maalisid.
C-E füüsika(kokkuvõte teemal jõud) ja keemia (aine omadused).
K-M oskab iga päevaga aina kindlamalt istuda, räägib ja laulab, nii lahe!
Oli üpris tore ja tegus nädal. Õues lumi muudkui sulab...
C-E toimetas päris pikalt täna õues ja tuppa tulles ütles, et küll on ikka mõnus üle pika aja aias toimetada:)
Friday, April 8, 2011
Alati midagi uut..
Elu on nii huvitav! Alatasa juhtub midagi põnevat ja kui ei mitte siis tuleb lihtsalt vastavalt olukorrale midagi muuta, näiteks suhtumist.
C-E ütles täna, et ema kui sa tahad midagi blogisse kirjutada siis pane kirja, et lõpuks ometi saime nõudepesu kontrolli alla:) Heh...
Tegelikult tahtsin täna kirjutada hoopis sellest, et kuigi ma olen juba nö kogenud ema, õpin iga päev ikka muudkui midagi uut.
Homsest proovin kodus natuke teistmoodi koristus-strateegiat. Olen seda tegelikult varem ka teinud aga proovin siis nüüd natuke järjepidavam selle asjaga olla. Millest täpselt jutt, kirjutan kunagi hiljem, siis kui asi ära proovitud ja heaks tunnistatud.
C-E ütles täna, et ema kui sa tahad midagi blogisse kirjutada siis pane kirja, et lõpuks ometi saime nõudepesu kontrolli alla:) Heh...
Tegelikult tahtsin täna kirjutada hoopis sellest, et kuigi ma olen juba nö kogenud ema, õpin iga päev ikka muudkui midagi uut.
Homsest proovin kodus natuke teistmoodi koristus-strateegiat. Olen seda tegelikult varem ka teinud aga proovin siis nüüd natuke järjepidavam selle asjaga olla. Millest täpselt jutt, kirjutan kunagi hiljem, siis kui asi ära proovitud ja heaks tunnistatud.
Thursday, April 7, 2011
Kõige tähtsam akadeemiline oskus - lugemine.
Ma mäletan, kui hakkasin aastaid tagasi C-E lugema õpetama. Ta oli just saanud 7-aastaseks ja ei ilmutanud ikka veel mitte mingisugust huvi lugemise vastu. Aegajalt lugesin ma lastele muidugi ette, kuid ei märkigi ise lugema hakkamisest.
Ühel päeval kutsusin ta enda juurde magamistuppa, pikutasime voodil ja vaatasime Poku aabitsat. C-E oli segaduses, oli näha ja tunda, et ta oleks hea meelega kusagil mujal ja teeks midagi muud. Jätkasin, lugesin, näitasin pilte ja üritasin aidata tal tähti veerida. 10 minutit hiljem olime mõlemad pisarais, päev oli rikutud... Tean-tean, tegin mitu metoodilist viga...küllap oli minu alateadlik soov, kuna ma ise naudin lugemist, et ta võiks kogeda seda imelist raamatute maailma ja ka maailma surve, et ainult pool aastat veel ja siis tuleb minna kooli. Samas seisis seal voodi kõrval ka M ja jälgis kõike mida me tegime.
Loobusin mõttest C-E lugema õpetada. M aga tuli iga päev minuga "lugema". Õhtuti lugesin kõigile kolmele ette.
Ühel heal päeval, sama aasta suvel, hakkas C-E lugema ja siis ikka kohe korralikult ja palju. M hakkas lugema umbes samal ajal. P-K umbes aasta hiljem. Ehk C-E 7 1/2 -, M 5- ja P-K 4 aastaselt. B-P on viie aastane ja on äärmiselt huvitatud tähtedest, eriti kirjutamisest. Mõni aeg tagasi ütles ta kurvalt, et tal on vist mingi puue, et ta ei oska ikka veel lugeda. Mul hakkas temast nii kahju, et otsustasin teda natuke aidata. Seletasin, et küllap õpib ta õige pea ise lugema, kuid seni kuni ta veel ise ei oska saab ta teha kõiki neid asju mida ta juba oskab, näiteks joonistada, kirjutada, kuulata, jutustada jne samuti järele korrata, see oli viis kuidas P-K õppis lugema... Nimelt oli P-K äärmiselt pahane, et tema perega pühakirju ei saanud lugeda ja siis hakkasime kasutama seda meetodit, et mina lugesin ette ja tema kordas järgi. Ja oh imet, mõni kuu hiljem oskaski ta ise lugeda! Nii et võib öelda, et P-K õppis lugema tänu Mormoni Raamatule. Minu meelest nii vahva, et see oli tema esimene raamat, mida ta päris ise luges:)
Miks ma sellest kirjutan? Ehk on sellest postitusest kellegile abi. Lapsed on nii erinevad... Üks on kindel isiklik eeskuju on kõige tähtsam. Ma armastan lugeda. Minu armastus lugemise vastu on sütitanud nii lapsi kui ka KB-t.
Lugemisoskus teeb meid vabaks, annab inspiratsiooni ja igakülgset informatsiooni.
Ma ei tea mis neist ühel päeval saab, või pigem kes (ametialaselt). Kuid seda ma tean, nad on võimelised lugema ja mõtlema. Loodan, et ka võimelised ütlema mida mõtlevad...aga see on juba hoopis teine teema.
Ühel päeval kutsusin ta enda juurde magamistuppa, pikutasime voodil ja vaatasime Poku aabitsat. C-E oli segaduses, oli näha ja tunda, et ta oleks hea meelega kusagil mujal ja teeks midagi muud. Jätkasin, lugesin, näitasin pilte ja üritasin aidata tal tähti veerida. 10 minutit hiljem olime mõlemad pisarais, päev oli rikutud... Tean-tean, tegin mitu metoodilist viga...küllap oli minu alateadlik soov, kuna ma ise naudin lugemist, et ta võiks kogeda seda imelist raamatute maailma ja ka maailma surve, et ainult pool aastat veel ja siis tuleb minna kooli. Samas seisis seal voodi kõrval ka M ja jälgis kõike mida me tegime.
Loobusin mõttest C-E lugema õpetada. M aga tuli iga päev minuga "lugema". Õhtuti lugesin kõigile kolmele ette.
Ühel heal päeval, sama aasta suvel, hakkas C-E lugema ja siis ikka kohe korralikult ja palju. M hakkas lugema umbes samal ajal. P-K umbes aasta hiljem. Ehk C-E 7 1/2 -, M 5- ja P-K 4 aastaselt. B-P on viie aastane ja on äärmiselt huvitatud tähtedest, eriti kirjutamisest. Mõni aeg tagasi ütles ta kurvalt, et tal on vist mingi puue, et ta ei oska ikka veel lugeda. Mul hakkas temast nii kahju, et otsustasin teda natuke aidata. Seletasin, et küllap õpib ta õige pea ise lugema, kuid seni kuni ta veel ise ei oska saab ta teha kõiki neid asju mida ta juba oskab, näiteks joonistada, kirjutada, kuulata, jutustada jne samuti järele korrata, see oli viis kuidas P-K õppis lugema... Nimelt oli P-K äärmiselt pahane, et tema perega pühakirju ei saanud lugeda ja siis hakkasime kasutama seda meetodit, et mina lugesin ette ja tema kordas järgi. Ja oh imet, mõni kuu hiljem oskaski ta ise lugeda! Nii et võib öelda, et P-K õppis lugema tänu Mormoni Raamatule. Minu meelest nii vahva, et see oli tema esimene raamat, mida ta päris ise luges:)
Miks ma sellest kirjutan? Ehk on sellest postitusest kellegile abi. Lapsed on nii erinevad... Üks on kindel isiklik eeskuju on kõige tähtsam. Ma armastan lugeda. Minu armastus lugemise vastu on sütitanud nii lapsi kui ka KB-t.
Lugemisoskus teeb meid vabaks, annab inspiratsiooni ja igakülgset informatsiooni.
Ma ei tea mis neist ühel päeval saab, või pigem kes (ametialaselt). Kuid seda ma tean, nad on võimelised lugema ja mõtlema. Loodan, et ka võimelised ütlema mida mõtlevad...aga see on juba hoopis teine teema.
Miks arutaru?
Väga lihtne. Mesilased on ääretult töökad loomakesed. Koht kus nad elavad on taru. Vanematena peame me arukust tarkusest tähtsamaks. Nii et - ARUTARU! Tegelikult oleme oma kodukooli niimoodi kutsunud juba eelmisest suvest saadik:)
Wednesday, April 6, 2011
"Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus." (Johannese 8:12)
Elus tuleb ette palju raskeid aegu. Selleks, et vastu pidada peame olema vaimselt tugevad. Ometi tuleb aegu kus me üksi hakkama ei saa. Meie perel on kindel kalju, Jeesus Kristus. Usule rajatud elu seisab kõikumatul vundamendil. Kõige tähtsam mille võtame kaasa ka ellu peale surma on meie endi isiklik tunnistus Kristusest. Pole tähtis kui palju maist tarkust oleme elu jooksul ammutanud, kui meil puudub usk ja tunnistus Jeesusest Kristusest. Ma peame õpetama oma lapsi juba varakult järgima Kristust ja elama evangeeliumi tõdede järgi. "Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!" (Õpetussõnad 22:6) Meil on elav prohvet ja apostlid kes saavad ilmutusi Issandalt ja juhatavad meid. Nad teavad mida me peaksime tegema, et olla selles elus õnnelikud. Mõned viisid kuidas meie pere püüab kasvatada usku ja tugevdada tunnistust: Palvetame isiklikult ja perena igal hommikul ja õhtul. Loeme iga päev perena pühakirju ja inspireerivaid lugusid ning arutame kuidas saadud juhatust oma elus rakendada. Peame iga nädal pereõhtut. Käime igal võimalusel hingamispäeval perena kirikus. Kutsume endile külla misjonäre. Laulame iga päev meeliülendavaid laule. Püüame pidada kinni kõikidest käskudest. Järgime pere reegleid. Naudime loodust. Kuulame perena üldkonverentsi.
Üpris tavaline õhtu arutarus.
Minu jaoks võrdub elu õppimisega. Iga hetk annab võimaluse millegi uue ja huvitava teadasaamiseks, oskuse vilumiseks ja ammuteada tõe kinnistamiseks. Õppimine ja elamine on meie kodus nii põimunud, et tihtipeale pole arugi saada kus üks lõppeb ja teine algab...vaid neil vähestel hetkedel kui üks või teine lauaääres midag kirjutab-lahendab, on tõeliselt selge, et jah praegu keegi õpib. Hetkel kui ma seda teksti kirjutan uurib teise arvuti taga C-E midagi aianduse kohta, kuna tema on meie pere pea-aednik. Kas ta õpib? Mina arvan, et jah...kuigi keegi pole tal seda teha palunud ja hinnet ta selle eest ei saa:) M tegeleb K-M-iga. Kui mitte muud, siis kannatlikkust õpib ta hetkel küll. Keskmised poisid sosistavad voodis...oh õndsust, sotsiaalsed oskused kinnistuvad ehk minu jätkuvatest soovitustest üksteisega sõbralikult suhelda on ometigi midagi kasu.
Läheb lahti!
Imetlen alati neid toredaid emasid, kes pea iga päev oma blogisse kirjutavad. Otsustasin hakata ka tubliks:)
Arutaru on meie kodukooli nimi ja siia tuleb logi vähemal või rohkemal määral sellest, millest koosnevad meie päevad.
Arutaru on meie kodukooli nimi ja siia tuleb logi vähemal või rohkemal määral sellest, millest koosnevad meie päevad.
Subscribe to:
Posts (Atom)