Märts

Märtsi alguses olime põhiliselt haiged. Osad said mingi imeliku kõhuviiruse, mõned jälle kõva nohu.
Issil oli sel kuul väga kiire (ja on ikka veel), sest tal on käsil kooli lõpetamine.
Paul käis trennis ja võttis osa turniirist.
Käisime külastamas haiglas ühte vana sõpra.
Poisid käisid sünnipäevadel.
Käisime kirikus.
Carl tegi issiga koduõpetust.
Laulsime kooris.
Martal olid mõned toredad noorte naiste üritused.
Carl käis tublisti seminaris.
Pidasime pereõhtuid.
Emakeele päeva puhul pidasime "Luuleõhtut".
Püha Patriku päevaks tegime mõned kaunistused.
Issi käis Venemaal.
Bert ja Marta tegid emme abiga teatrit.
Carl ja Paul käisid teatris.
Poodlesime.
Issi-emme käisid kohtamas.
Vaatasime lastega BBC Jane Eyeri filmi, kuna Marta lõpetas mõni aeg tagasi inglise keeles selle raamatu.
Marta ja Carl käisid Soomes, templis.
Emme ja issi võtsid osa suurepärasest lastevanematele mõeldud koolitusest.
Issi käis lastevanematekoosolekul, kus sai teada, et Paul jätkab B-grupis.

Carl lõpetab selle nädalaga ajaloo epohhi.
Martal oli sel kuul taimeõpetus ja sel nädalal alustasime kivimiõpetust.
Pauliga lõpetame sel nädalal põhjamaade mütoloogia.
Bert õpib omal soovil, seda mis parasjagu huvitab. Täna õppis ta ühe luuletuse pardipojast ja kirjutas pool sellest vihikusse. Marta luges talle tänaveel ette Inetu pardipoja muinasjutu ja siis me mängisime tibu peitust. Just täna avaldas ta mulle, et ta armastab matemaatikat ja tõesti ta arvutab igal võimalusel. See on nii tore! Õhtul oli ta kolm tundi oma sõbra Ingli juures:) See viimane lause oli spetsiaalselt öeldud, et näidata, meie lapsed saavad küll sotsialiseeruda teiste lastega:D

Täna kirjutan sellest, kuidas õpetada eluks vajaminevat ehk kuidas saada hakkama pettumusega.

Meie perel oli juba pikka aega plaan sõita 8.märtsil Haapsallu. Tahtsime minna Iloni imedemaale, jalutama ja sööma. Kena plaan.

Päeva esimene pool oligi paljulubav. Äratus oli küll veidi hiline, kuid kõik olid kannatlikud ja rõõmsameelsed. Panime riidesse, auto mootor juba surises kui äkki - Koit oksendas. Kuna pea kõik pereliikmed põdesid selle haiguse eelmistel nädalatel läbi, siis teadsime enam-vähem mis ees ootas. Siiski vahetasime riided ja asusime teele.

Kui komandik teest sõidetud, pidime siiski olude sunnil koju tagasi pöörduma. Laps oli haige.
Kauaoodatud päev untsus. Pettumus suur.

Ei saa öelda, et nüüd on kõik hästi, või et olukord oleks kontrolli all. Koit on kümneid kordi oksendanud. Kõik on aidanud, kes koristada, puhtaid riideid otsinud-toonud, teed keetnud, apteeki rohu järele sõitnud jne

Ehk, parim viis pettumusest üle saada, on teenida. Nii lihtne see ongi!

Uus aasta :D

Nonii.

Aasta 2012 on kenasti käima läinud. Hoog on olnud nii suur, et pole jõudnud siia mitte midagi kirjutada. Paha lugu!

Võtan siis kahe kuu asjad lühidalt kokku.

Kütsime. Remontisime esikut. Pidasime pereõhtuid. Lugesime. Õppisime luuletusi. Kelgutasime-suusatasime-uisutasime. Käisime loomaaias. Raamatukogus. Kontserdil. Maal. Külas. Kirikus. Väljas söömas. Suhtlesime sõprade-tuttavate ja võõrastega. Vaatasime dokumentaalfilme. Küpsetasime ja kokkasime. Pidasime sünnipäevi. Paul tegi trenni ja käis võistlustel. Mängisime pilli. Olime vahepeal veidi haiged. Koristasime. Meisterdasime. Õppisime. Arutasime asju.