Tavaliselt ma ei mõtle selle peale eriti miks meie lapsed on koduõppel, kuid kuna ma lugesin ühe õe postitust tema põhjustest ja oli selline suur äratundmisrõõm, et jah just nende samade asjade pärast me seda teemegi, siis mõtlesin, et panen selle siis ka oma sõnadega, eesti keeles kirja:)
1. Taevane Isa on õnnistanud mind teadmisega, et koduõpe on just see õige, kõige parem haridus meie pere lastele. Olen saanud jätkuvalt ilmutusi, et see on ainuõige meie jaoks. Minu jaoks on kõige tähtsam järgida alati Püha Vaimu ja täita kõiges Taevase Isa tahet. Me tunneme, et see on Tema tahe.
2. Lapsevanemana vastutan mina oma laste hariduse eest, õppigu nad siis koolis või kodus. Mul on kodus vabadus õpetada oma lastele parimatest raamatutest, nii nagu Püha Vaim mind juhatab. Meie pere lapsed ei pea sulanduma Paabüloni, et olla aksepteeritud. Nad julgevad olla "teistmoodi".
3. Me soovime, et meie poistest kasvaksid tublid abikaasad ja isad ning tütrest armastav ema ja kaasa, et tulevikus oleks neid, kes ehitaksid paremat ühiskonda. Iga lapse jaoks on individuaalne nö programm, vastavalt nende vajadustele ja soovidele. ´
4. Ma soovin, et meie perekond oleks neile kõige tähtsam sotsiaalne õpikogemus, et nad võiksid õppida armastama ja tunda armastust. Me veedame palju aega koos, õpime leidma üksteisest rõõmu, saame osa üksteise püüdlustest, saavutustest ja vahel ka läbikukkumistest. Oleme üksteisele parimad sõbrad.
5. Ma soovin, et mu lapsed õpiksid eluks vajalikke vaimseid ja füüsilisi oskusi, et nendest saaksid ühel päeval ustavad, vastutustundlikud, ise hakkama saavad täiskasvanud. Näen, et elus on palju tähtsamaid asju, kui see mida tänapäeva kool õpetab. Hoolivus, leidlikkus, koostöö, kannatlikkus, mõistmine jne jne jne Ja muidugi igapäevased, tavalised asjad nagu toidu valmistamine, aia pidamine, koristamine, lapse hoidmine jne Ühesõnaga ELU!
Ma olen nii tänuliku Taevasele Isale, et Eestis on koduõpe lapsevanema soovil lubatud. Ma tean, et see on meie perele parim ja kindlasti oleks veel palju peresid, kellele see sobiks ka;)
Monday, July 25, 2011
Monday, June 27, 2011
Sel nädalal veel viimased matemaatika ülesanded ja natuke kirjutamist, aga muidu täitsa suvi juba:D Juulikuu peaaegu käes! Minul muidugi veel kõige raskem töö ees...tunnistuste kirjutamine nimelt. Eriti raskeks teeb asja see, et Marta aastaplaan kadus ära, kukkus autost välja. Keegi saab igatahes midagi väga huvitavat lugeda:D Aastaplaanis kirjas aastaks seatud eesmärgid ja igasugu vajalikud märkemed käesoleval aastal toimunu ja omandatu kohta. Ma tõepoolest ei mäleta peast mis kõik kirjas oli. Ohh...aga ilma on muretsemiseks liiga ilus ja kellaaeg hetkel ka liiga hiline, küll ma kuidagi hakkama saan:D
Friday, June 10, 2011
23.nädal - imeline suveilm!
Kuna olime veebruarist aprilli lõpuni vahelduva eduga haiged siis otsustasime perena jätkata (laua ääres) õppimist kuni juuni lõpuni, juulis teeme siis pausi ja alustame taas tasapisi augustis. Järgmise kahe nädalaga püüame niisiis selle õppeaasta kokku tõmmata. Carlil veel tegemisel matemaatika, inimese õpetus, keemia, füüsika, geograafia, muusika. Martal: eesti keel, vene keel, ajalugu, matemaatika, taimeõpetus. Paulil: matemaatika, eesti keel, inglise keel. Kõik koos meisterdamine ja maalimine.
Sel nädalal oli meil LL ehk esimest korda lugemislaager. Kolmapäeval ei pidanud mitte midagi muud tegema, võis terve päeva ainult lugeda ja lugeda ja lugeda:D Oh õndsust! Marta luges otsast lõpuni läbi raamatu Philip Pullmann "Vaigust kiiker", Carl soome keelse "Vaahteramäen Eemeli", Paul luges seda ja teist ja sama tegin mina:D Nüüd hakkame iga kuu LL-i tegema.
Sel nädalal oli meil LL ehk esimest korda lugemislaager. Kolmapäeval ei pidanud mitte midagi muud tegema, võis terve päeva ainult lugeda ja lugeda ja lugeda:D Oh õndsust! Marta luges otsast lõpuni läbi raamatu Philip Pullmann "Vaigust kiiker", Carl soome keelse "Vaahteramäen Eemeli", Paul luges seda ja teist ja sama tegin mina:D Nüüd hakkame iga kuu LL-i tegema.
Wednesday, May 25, 2011
Architect Frank Lloyd Wright told how a lecture he received at the age of nine helped set his philosophy of life:
An uncle, a stolid no-nonsense type, had taken him for a long walk across a snow-covered field. At the far side, his uncle told him to look back at their two sets of tracks. "See, my boy," he said, "how your foot prints go aimlessly back and forth from those trees, to the cattle back to the fence and then over there where you where throwing sticks? But notice how MY path comes straight across, directly to my goal. You should never forget this lesson!"
"And I never did", Wright said, grinning. "I determined right then not to miss most things in life, as my uncle had."
An uncle, a stolid no-nonsense type, had taken him for a long walk across a snow-covered field. At the far side, his uncle told him to look back at their two sets of tracks. "See, my boy," he said, "how your foot prints go aimlessly back and forth from those trees, to the cattle back to the fence and then over there where you where throwing sticks? But notice how MY path comes straight across, directly to my goal. You should never forget this lesson!"
"And I never did", Wright said, grinning. "I determined right then not to miss most things in life, as my uncle had."
Sunday, May 15, 2011
Thursday, April 21, 2011
Subscribe to:
Posts (Atom)