Assa, nüüd on küll kaua aega mööda läinud! 

Ma ei hakka loomulikult viimastest aastatest lühikokkuvõtet tegema. Hüppan kohe tänasesse päeva ja annan väikese ülevaate. 

Kui ma täna seda blogi hakkaksin pidama, siis ei paneks ma selle nimeks mitte arutaru, vaid kopraurg. Hetkel elame me kõik koos, üheksakesi, vanuses 2 - 47. Tegelikult on see nii tore! 

Alustan seekord väiksematest.

 Milda on enam-vähem täpselt 2a ja 9kuud vana. Ta armastab tohutult improtantsu teha ja on üldse väga erudeeritud muusikamaitsega. Muidugi armastab ta ka korea mussi ja raamatuid, lombivett ja kanasid (keda meil on muide täpselt 5). Veel meeldib talle lastejooga ja emmega laulmine ning (issiga) meisterdamine ja siis teeb ta veel loomulikult palju-palju muud.

Moona (kes on 6-aastane) armastab inimesi ja on hirmus õnnelik, kui keegi talle külla tuleb või kasvõi lihtsalt midagi kohale toob (pean silmas kullerit). Eriti rõõmus on ta selle üle, et tal on sõber Aaron, kelle juures ta saab peaaegu iga päev mängimas käia ja kellega koos ka õues ühte ja teist ette võetakse. Moona võiks iga ilmaga õue elama jäädagi ja ta leiab alati mingit tegevust. Samuti on ta rõõmus oma uute sõprade üle!  Siinkohal mainin, et see sai tõeks tänu facebooki koduõppe grupile. Aitäh, Merle, et tegid selle sammu ja võtsid minuga ühendust! Juba mõnda aega on Moona ka aegajalt laua ääres õppinud, sest tal on suur soov saada selgeks kõik tähed, et ta võiks ise lugeda ja kirjutada.  Niisiis olemegi võtnud ette Waldorf-stiilis tähtede õppimise - muinasjutt ja tähepilt ning kõik muu, mis sellega kaasas käib. 

Koit on jõudnud omadega 5.klassi. Selle õppeaasta märksõnad on meie jaoks eriti olnud looma- ja taimeõpetus. Viimasel nädalal on toimunud ka tohutu edasiminek - oleme mitu korda meisterdanud ja muusikat teinud! Need ei ole varem olnud tema lemmiktegevused, aga nüüd korraga jõudsime siia punkti. Nii vahva!

Bert on West Riveri nimekirjas. Nagu varem teistelgi meie pere noortel, on see esimene aasta keskkoolis selline rabe - pole veel päris kindel kas ja mida ja kuidas. Aga sest pole midagi! Ma olen ju näinud, kuidas see läheb. Algul ei saa vedama...

Paul teeb tööd - treenib poisse ja mängib ka ise, ning valmistub ülikooliks. Just mõni päev tagasi sai autojuhiload kätte. 

Marta õpib EMTA-s pärimusmuusika erialal ja naudib viiulimängu ning kõrvalt võin öelda, et areng on ikka olnud tõesti pöörane! 

Carl teeb ühte ja teist (ja kolmandat) ja teeb kõike hästi. 

Mina olen rõõmus, et saan olla kõigi nende imeliste inimeste arengu tunnistajaks. Ja ohohhoo, kuidas see kõik mind ennast arendab! Lisaks olen tohutult tänulik, et minu ellu on tulnud uued toredad inimesed ja olen saanud arendada oma andeid. 

Chris õpetab Tallinna ja Rakvere Waldorfkoolides muusikat. Õpib uusi pille jms

Koduõpe on meie perele parim! :)

2019 sügis

Lugesin viimaseid postitusi siin ja mõtlesin, et tuleks ehk ikka aegajalt teada anda kuidas meil asjalood edasi on arenenud. :)

Sel sügisel jätkab issi koolis õpetamist - nüüd läheb juba kolmas aasta ja ikka rõõmuga!  

Emme põhiline aeg kulub uue ilmakodaniku kantseldamisele ja meie uue (suure) kodu hubaseks muutmisele (LOE: lõputu beebi toitmine, pesu- ja nõudepesu, toidu valmistamine jms). Lisaks õpetab aegajalt (pühapäevakoolis) Uut Testamenti ja tegeleb iganädalaselt koguduse kooriga.  

Carl hakkab lõpetama oma misjonit - see on olnud suur väljakutse, kuid imeline kogemus. 

Marta käib autokoolis, õpib Hiina keelt (kuu lõpust koos Berdiga ka päris kursusel) ja ÕPETAB nüüd ise varahommikust seminari - kuni jõuluni on seal teemaks Uue Testamendi evangeeliumid.

Paul on ametlikult jalgpallur, kantud kutse nimistusse ja saab stipendiumi.  Praegu on tal leping Nõmme Unitediga, sest ta on ise soovinud oma klubile truuks jääda.  Õpib 12.klassis vabaõppel, selles samas Ameerika koolis, kus Marta ja Carlgi keskkooli lõpetasid.

Bert on jõudnud 8.klassi, ikka Rakvere Waldorfkooli nimekirjas, endiselt koduõppel lapsevanema soovil.  Armastab rattasõitu, õpib alati rõõmuga matemaatikat, laulab kooris ja ansamblis, loeb eesti ja inglise keeles pakse raamatuid ning aitab kodus palju teha. :)

Koit on samuti koduõppel, tema on jõudnud 3.klassi.  Armastab ka matemaatikat ja rattasõitu, uurib kive ja kivistisi, ehitab legodest, maalib, talle meeldib kui ette loetakse ja loeb ka ise-endale, aitab aias ja toas.

Moona on kolmene ja kodune.  Armastab seltskonda, suhtleb iga võimaliku inimesega (Barbora kulleriga näiteks või aiast mööda kõndiva tädiga), leiab kõikjal sõpru ja on samas (kodus) tõeline drama-queen.  Üle kõige armastab laulda ja tantsida, lemmikud on muusikali-filmid (nt Mary Poppins).  Seepärast alustab ta sel sügisel ka Kaari Sillamaa kaunite kunstide koolis.  Veel meeldib talle meisterdada -  liimi ja paberit kulub palju. :)

Milda on hetkel kolme kuune, tragi, tugev ja selge silmaga tüdruk.  Armastab emmega pikalt vestelda, tahaks olla juba suur ja ise minna.  

Koduõpe on meie perele (jätkuvalt) parim!  

Hea aasta

2017 hakkab läbi saama ja mõtlesin mõne rea kirja panna.
See on meie perele väga hea aasta olnud!
Carl lõpetas keskkooli, Marta seminari, Paul põhikooli.  Koit alustas esimest klassi, issi tööd uutel tööpõldudel.  Issil oli erinevaid kontserte mitmeis paigus - nii Eestis kui mujal.  Perega saime käia augustis Helsinki templis ja tegime sügisel kontsert-tuuri Eestis. 
Tänu issi uuele kodulähedasele tööle saime alates septembrist teha nö tegusat teisipäeva - põhiliselt oleme käinud esivanematega seotud kohtades.  Esivanemad on üldse viimasel ajal tähtis märksõna olnud.  Carl teenib septmbri lõpust templi- ja pereajaloo misjonärina siinsamas Eestis ja see on lihtsalt imeline! 
See aasta on koduõppe mõttes ainulaadne - mul on õpetada ainult kaks last!  :D  Seda pole mitte kunagi varem olnud!  Bert ja Koit vajavad praegu veel minu abi ja juhendamist ja see on nii tore!  Ma naudin tohutult esimese klassi muinasjutu aastat ja Berdiga on ka päris tore! 
Koduõpe on meie perele parim!

Kõik on uus septembrikuus, või siiski mitte ... :)

See õppeaasta tuleb uutmoodi, sest issi läheb kooli õpetajaks!  

Viimased paar aasta oleme viljelenud vabaõpet ja tulemuseks pole sugugi umbrohi. Carl lõpetas suvehakul (ameerika) keskkooli, sai diplomi ja puha. Nüüd loodab ta teenida misjonil ja eks tal mõned mõtted on, et mis siis sealt edasi.   Marta lõpetas seminari ja alustab nüüd viimast keskkooliaastat selles samas ameerika koolis. :)  Paul lõpetas 9.klassi, sooritas edukalt lõpueksamid ja jätkab haridusteed Martaga samas koolis. Põhirõhk on jätkuvalt jalkal.   Bert on jõudnud 6. klassi ja Koit alustab sel sügisel "kooliteed", mõlemad Rakvere Vanalinnakooli nimekirjas.  Kõik lapsed/noored on jätkuvalt koduõppel lapsevanema (ja enda) soovil.  

Koduõpe on meie perele parim!

Jah, muidugi, me oleme jätkuvalt koduõppel!

2014 hakkab läbi saama ja mulle tundus, et on paslik teha siia üks postitus. :)
Sel õppeaastal:

Koit on neljane.  Põhitegevuseks joonistamine, kirjutamine, lõikamine, autodega mängimine, lugude kuulamine.  Võtab osa maalimisest. 

Bert on kaheksane ja ametlikult koduõppel kolmandas klassis.  Olen nii õnnelik, et ta on  koduõppel Waldorfkoolis!  Selle õppeaasta esimesel poolel keskendusime loomisloole ja sellele järgnevale.  Imeline materjal ja nii laiapõhjaline.  Läbi käisid näiteks sellised teemad nagu öö-päev, kuud, aastaring, õhk, vesi, maa ehitus, pilved, sademed, taimed, puud, põõsad, erinevad loomad, linnud, inimene, mees ja naine, järglased, käsud, armastus, põlluharimine, teraviljad, toidu säilitamise viisid, riided, looduslikud riidevärvid, elupaigad, elamud jvpm
Matemaatika: 
Liidab-lahutab  vabalt ühelistega, täiskümnete, sadada, tuhandetega, pikema mõtlemisega arvutab ka üleminekutega täiskümnetest, - sadadest jne.  Korrutamine tundub loogiline ja oskab seda 0, 1, 2, 5, 10-ga.  Ülejäänud korrutustabel vajab veel palju harjutamist.  Jagamine veel ei lähe.  Tunneb ja teab lihtsamate  kujundite omadusi.  Õpib alati matemaatikat rõõmuga!
Eesti keel:
 Loeb, kuulab, vajadusel jutustab, luuletusi loeb teistega koos, kirjutab raamatu tähtedega, teeb hea meelega ülesandeid. 
Inglise keel:
Laulud, lood, kõnelemine, lugemine.  Alati mõnuga!

Paul on kolmteist ja klass 7.  Põhirõhk on ikka ja endiselt jalgpallil.  Hea meelega uurib ja vestleb ajaloost ja hetke ajel huvipakkuvatest asjadest.  Eriliselt keskendusime sellel poolaastal inimeseõpetusele.  Eesti keel, inglise keel ja matemaatika, nendeta ei saa.  Vahel tuli vabatahtlikult laua äärde maalima, mis on tema puhul tore.  Erilist soovi avaldas jõulukinkide tegemiseks. 

Marta on viisteist ja klass 9.  Kõik mis ta vihikusse vormistab on korralik ja silmale kena vaadata.  On põhimõtteliselt peaaegu täielikult iseõppija.  Koos paneme plaani paika, arutleme ja teeme suuliseid  ülesandeid mida üksi ei saa teha.    Matemaatikast aitab lisaks mulle ka aru saada Allar Veelmaa, kuigi pigem on Martal selles õppeaines vaja veidi rohkem tähelepanelikkkust, ei muud.  Lihtsalt imeline on olla nii andeka noore inimese ema.  :)  Iga päev täidab meie kodu Marta kaunis muusika ja silma rõõmustavad tema aina uued kunstitööd.  Lisaks sellele veel oskus väikeste meelt rõõmustada...

Carl on 17 ja paistab, et ta on sel õppeaastal leidnud õige koha haridustee jätkamiseks. Audentese e-õppe kohta on minul isiklikult vaid kiidusõnu.  Sisuliselt on ka see koduõpe ja minu suureks rõõmuks oskab Carl ise oma aega ja võimalusi hinnata ning ise oma elu juhtida. Lisaks kõigele muule olen nii rõõmus ka selle üle, et mõni aeg tagasi sai ta  kirikus vägagi vastutusrikka kutse - 17. aastaselt koguduse pühapäevakooli juhatajaks!  Küllap pole ma ainus, kes on märganud tema positiivseid omadusi, nagu kohusetunne, püüdlikkus jms. 

Koduõpe on meie perele parim!

Kärbin tiibu?

Koorisin köögis kartuleid, kui minu juurde keksis Koit(kolme ja poolene) ja ütles, et tal on kõht tühi.  Minu vastuse peale, et ma just kooringi kartuleid, leidis ta, et see ikka ei täida kõhtu ja järgmisel hetkel leidis ta maas olevast kotist kinnise paki küpsiseid.  Küsimise peale, kas võib, lubasin ning lisasin, et oota kuni ma kartuli kooritud saan, siis teen lahti.  Koit vastas selle peale, et ta läheb ja võtab käärid.  Mina teades, et käärid on elutoas kummuti peal teiste asjade taga, palusin, et ta ikka ootaks veidi.  Seepeale vastas ta:" Küll ma saan!" ja läkski.  Mõne minuti pärast tuli ta käärid peos minu juurde, ise nii õnnelik.  Küsimuse peale, kas said lahti, vastas ta, et jah aga teistmoodi (ehk mitte siis nii nagu mina oleksin teinud) ja natuke on veel kinni. Läksin vaatama.  Pakk oli kenasti lahti, küpsised kõik ilusti sees.  Küsisin siis, et kuidas sa need käärid kätte said ja ta näitas seepeale oma venna pinalit, mis seisis sealsamas madala riiuli peal.
Loo moraalile võib igaüks ise mõelda ;)

Sula veebruaris...

Kuna ilm ei võimaldanud täna õues päris lumememme meisterdamist, siis joonistasid lapsed neid pastellidega. 

Marta oma:)

Paul oma piltidega:)

Koit tahtis ka!

Koduõpe on meie perele parim!