Friday, December 30, 2011

2011 52.nädal

Nädal on küll alles poole peal, aga kasutan juhust, kuna issil on hetk aega Koiduga tegeleda ja kirjutan veidi:)

Täna käisime algühingu Ustavate klassi lastega Lastehaiglas esinemas. Ustavaid oli 7, nende seas Marta ja Paul. Kuulajaid lapsi sama palju, lisaks mõlemal poolel paar täiskasvanut:)
Kõik õnnestus väga hästi, kuigi ma unustasin suures tuhinas lauliku koju klaveri peale ja pidin laule saatma väikesel süntesaatoril. Lapsed olid väga tublid ja laulsid julgelt.

Niipalju siis praegu.

Sunday, December 25, 2011

51. nädal

Oli jälle tore nädal:), kuigi vaevlesime jätkuvalt kõhuviiruse käes.

Esmaspäeval oli pereõhtu.

Teisipäeva õhtul käisime kogudusejuhataja juures kümnise vestlusel.

Kolmapäeva õhtul käis Chris kuulamas Marta ja Pauli viiulikontserti, mina olin haige lapsega kodus, sest vaesekesel oli kõht nii lahti, et tuli muudkui mähkut vahetada.

Neljapäeval võttis Chris hoolduslehe, kuna laps oli endiselt haige ja haigus murdis maha ka issi enda.

Reede kadus kuhugile...Meie plaanist minna Rakverre ei tulnud midagi välja, haigus ruulis. Kahju, oleksin tahtnud panna vanaisa hauale tema 95. sünnipäeva puhul küünla:( Nüüd peame leidma muu aja selle käigu tegemiseks.

(Jõulu)laupäeval olime juba varakult kirikus proovis ja siis oli kontsert. Kõik läks väga hästi. Hiljen käisime kalmistul ja panime küünlad. Õhtu veetsime Mamma-Papa juures. Lisaks meie perele olid kohal ka mu mõlemad õed, Rauno ja Aaron, Memme ja vanem Downy. Nagu ikka oli palju sööki ja rohkelt kingitusi.

Täna käisid kirikus ainult Carl ja Marta, kuna ülejäänud olid väsinud-haiged. Carlil oli sakramendikoosolekul kõne. Hiljem võtsime kõik ennast kokku ja käisime ka teisel kalmistul. Ülejäänud päeva veetsime taas Mamma-Papa juures. See on vist ka loomulik, kuna me näeme Papat nii harva ja saame kõik koos liiga vähe aega veeta. Kahju ainult, et Hanna pidi juba hommikul Paidesse tagasi minema.

Muidu möödus terve nädal muusika ja meisterdamisega. Need olid minu esimesed vihmased jõulud, kuigi 24.öösel sadas veidi lund:)

Monday, December 19, 2011

50. nädal 2011

Jõulud lähenevad...

kodu on viimasel nädalal katkematult täitnud muusika - laul, pillimäng ja lihtsalt ümisemine:)
Kõik valmistuvad eelseisvaks jõuluks.

Muidu oli üpris tavaline nädal. Kuigi nädalalõpp oli päris tavatu.
Laupäeval oli noortel terve päev kestev üritus, mis neile väga meeldis. Täna aga oli lastel sakramendikoosoleku ettekanne. Arvestades seda, et meil oli aega laule õppida-harjutada 6-7 korda siis polnud sugugi paha. Laste kõned olid suurepärased ja Püha Vaimu oli tunda nii tugevalt, eriti lõpulaulu ajal, kui lapsed ja kogudus laulsid "Püha ööd", siis tulid lausa pisarad silma. Selline tunne oli nagu nad oleksid tõepoolest inglid, kes on saadetud meid, täiskasvanuid õpetama.
Järgmisel pühapäeval meil millegipärast ei ole peale sakramendikoosoleku muid tunde, nii et nüüd on siis puhkus kuni 29. läheme Ustavate klassi lastega Lastehaiglasse esinema.

Kooris oli täna ka nii imeline. Kõik kõlas hästi kokku ja kui Chris lisas saateks veel kellad...ahh, lihtsalt puhas rõõm.

Monday, December 12, 2011

49.nädal

Oli tore nädal!

Teisipäeval käisid lapsed issiga asutuse jõulupeol:D Tagasi tuldi kindla veendumusega, et see jääb viimaseks korraks. Nende sõnad: täiesti mõttetu ajaraisk.
Kolmapäeval käis Bert Mammaga Nukuteatris Karlsson Katuselt vaatamas. Muljed olid väga head, tekkis lausa isu seda etendust oma silmaga näha.
Hiljem samal päeval käisime Chrisiga väljas.
Neljapäeval oli pereõhtu.
Reede kadus kuhugile ära, aga laupäeval oli tatatataa Algühingu Pitsapidu. Harjutasime lastega sakramendikoosoleku ettekandele tulevaid laule ja tegime (loe:sõime) palju-palju pitsat. Üritus läks väga hästi. Rahvast oli kohal 30 inimese kanti. Eriti vahva oli see, et nii paljud noored meile appi tulid.
Õhtul keetsime kodus (mõnusalt sooja puupliidi ääres)kiriku noortele koorekomme, mis tundub, et väga hästi vastu võeti:)
Pühapäev oli ka lahe. Tegin Vali Õige tundi, kohal oli ainult 4 last, aga ikka läks hästi kenasti ja ühishetkes õppisime koos kellade saatega "Püha ööd".
Õhtu veetsime kodus misjonäridega ja sõime sota-pota (loe: kõik mis kapis veel nädalast alles jäänud) pitsat.

Panen kirja ka Esimese Eestiaegse "Lehmakommi" retsepti, kuna seda täna kirikus küsiti:)

400ml vahukoort
4dl suhkrut
1tl vaniljesuhkrut
25g võid

Pane koor ja suhkrud keema ja keeda tund - poolteist. Ära lahku kauaks pliidi äärest ja sega tihti, et asi potis kõrbema ei läheks. Kui mass on nii palju tahenenud, et saab tõmmata vao (mis küll kiiresti kokku voolab), siis lisa või ja sega hulka. Kui või on sulanud kalla segu võiga määritud plaadile ja lase jahtuda. Jahtunult lõika tükkideks.


Meie perele on koduõpe parim!

Sunday, December 4, 2011

47. ja 48. nädal

47. nädal oli toimekas ja argine.
48. seevastu erilisem.
Neljapäeval käis Paul issiga Tallinna vanalinna avastamas.
Reedel tegime perega (seekord küll ilma Paulita) väljasõidu Läänemaale. Paul-Kevin jäi koju kuna laupäeval oli turniir ja ta lihtsalt ei saanud ju reedesest trennist puududa.
...aga meil oli väga tore. Päev oli hall ja hämar, kuid see ei heidutanud meid. Plaanis oli matk ja see pidi toimuma. Koht ise oli imeline - vaikne, rahulik ja endisaegse hõnguga. Avastasime, et Läänemaa on ka nii ilus. Poole matka pealt hakkas padukat sadama ja saime läbimärjaks, aga ikka oli tore. Tagasisõit oli selline huvitav, tundsin nagu ma oleksin poolunes või midagi. Selline tunne oli miskipärast nagu aeg oleks teistmoodi käinud.
Laupäeval oli Paulil siis kauaoodatud turniir. Läks kehvasti. Aga minu meelest on iga kogemus midagi väärt.
Hiljem kaunistasime lastega (poe) piparkooke. Oli vahva!
Õhtul tegime aga ise piparkoogitainast. Nii isetehtud tainast ma polegi kunagi varem teinud, hea veel et hapukoort ise ei pidanud tegema:D Nüüd siis peame 10 päeva ootama ja siis saame piparkooke teha:) Jee! Ma arvan, et me teeme neid ikkagi järgmisel nädalavahetusel...10 päeva on kuidagi ränk oodata.
Täna oli hästi eriline pühapäev. Aaron sai kirikus õnnistuse:) Vaim oli hästi tugev ja eriline.
Marta lõpetas Ajaloo epohhi, jõudsime ninaga varakeskaega. Homsest juba uus epohh, geograafia.
Carl jätkab mitmel lainel.
Pauliga teeme veel nädalajahu kodulugu ja siis vaatame edasi. Varsti, või äkki juba, võibki minna Tallinna vanalinna giidiks:)

Koduõpe on meie perele parim!

Sunday, November 20, 2011

46.nädal

Heia-heia!

See nädal oli metsik!

Teisipäeva hommikul ärkasin kohutavas seisundis, olukord oli nii halb, et sai helistatud isegi kiirabisse. Kael valutas jubedalt ja pead (ega üldse ennast) ei olnud võimalik liigutada. Peale mõningast vestlust toreda tädiga kiirabi telefonis, sai selgeks, et on ka muid võimalusi. Helistasin siis häda-perearstile, kuna meie enda perearst töötab vaid kord nädalas neljapäeval ja oli ju nagu enne öeldud teisipäev. Häda-perearst oli väga tore, kuulas vaikselt mure ära ja andis nõu. Lisas veel, et viimastel päevadel on enamusel just needsamad sümptomid ja, et kui muidu ütleks ta, et arvatavasti on kael lihtsalt külma saanud, siis nüüd peab diagnosiks panema mingi imelik viirus. No jah, ega ma ise ka tea, mis see siis oli. Tänaseks on igatahes parem. Tegin nii nagu arst soovitas, puhkasin paar päeva ja kuna Koidu põhiroaks olen jätkuvalt mina, siis muud midagi ei olnudki teha. Kannatasin ära:)

Muidu oli päris tavaline nädal. Kõik käis ikka oma tavalises rütmis.

Eile oli Carlil noorte meeste üritus, kiriku koristamine. Talle meeldis. Täna mainis ta, et imelik küll, aga ma pigem koristan vetsu kirikus, kui kodus. Imelik, tõesti imelik, kas pole?

Martal oli noorte naiste üritus reede õhtul. Paistab, et oli ka tore.

Eile ehk siis laupäeval, pidasime natuke Kadri-Riini sünnipäeva. Minu meelest oli tore.

Ja täna, täna õpetasin ma üle ülipika aja Lastetoas. See oli nii lahe!

PS! Ilmad on läinud külmaks...brrrr.

Koduõpe on meie perele parim!

Thursday, November 17, 2011

45.nädal

Nonii, hilinemisega aga siit ta tuleb:D

Eelmine nädal oli jälle üpris tore!

Eriti vahva oli nädalalõpp:)

Nädalavahetusel oli Eestis ka Papa ja seda ei juhtu just iga päev!

Laupäevaõhtul käisime Mamma-Papa ja Riini-Hanna-Aaroniga bowlingus ning seejärel India restoranis söömas. Oli hästi-hästi tore!

Pühapäeval oli isadepäeva puhul pidulik lõunasöök.

Sügis on olnud pikk ja soe, nii mõnus!

Sunday, November 6, 2011

44.nädal 2011

Alustuseks pean kohe ütlema,et oli nii tore nädal!

Esaspäeval tegime lõpuks ometi vahetult tutvust Raplamaaga. Kuigi matkama me lõpuks ei saanudki, sest nagu selgus kulgeb Raikküla matkarada maantee ääres ja see meile kohe üldse ei sobinud ning kuhugile mujale ka polnud enam aega minna, sest aeg oli selleks ajaks juba hiline. Igal juhul oli meil tore automatk:)
Kodus tegime pereõhtut ja ohohohh kus meil olid ikka vägevad toidud: muumianaise sõrmed ja vanamehe hambad ning ajumuffinid, järgmisel hommikul veel ajutort. Vägev-vägev!

Teisipäevast neljapäevani saime rohkelt kodus õppida.

Reedel-laupäeval olime suuremate lastega (ja Koiduga) Soomes templis. Hästi tore reis oli, eriti tänu reisi alguses toimunud viperusele, nimelt me jäime laevast maha ja olime sunnitud oma plaane veidi muutma. Aga see oli tore! Ja ma pean tunnistama, et mul ikkagi on maailma kõige asjalkium abikaasa:D Ööbisime Papa juures ja see oli ka hästi tore. Ja Soomes poes käia on muidugi ka alati kuidagi lahe. Ja tempel, mul oli võimalus jalutada Koiduga tund aega templi ümbruses ja see oli lihtsalt imeline! Vaatasin kuidas autod muudkui lähedal oleval maanteel templist mööda vurasid ja tundsin veidi kurbust, kuid pigem siiski kohutavalt suurt õnne, et sain seista pühas paigas, et sain võtta aja maha...

Täna käisime hommikul kirikus ja hiljem kalmistul. Kuidagi rahulik oli ja selline mõnus, vaatamata laste nääklemistele:)

Koduõpe on meie perele parim!

Sunday, October 30, 2011

43. nädal

Esmaspäeval tegelesime õuntega ja natuke puudega. Samuti toimus pereõhtu:)
Teisipäeval tegeleti köögipuudega. Õhtul oli esimest korda kirikus Ustavate klassi tüdrukute tegevuspäev. Oli hästi tore! Pärast võttis Janika meid(mind, Martat ja Koitu) peale ja läksime Leida juurde külastusõpetust tegema.
Kolmapäeva õhtul käisime kahekesi Chrisiga väljas, tegelikult küll neljakesi, Janika ja Erki kutsusid meid bowlingusse. Nii tore oli!
Neljapäeva õhtul käisid noored Taima juures puid ladumas.
Reedel oli issil vaba päev ja talle tuli pähe, et me võiks teha väljasõidu Heinlate juurde. Kuna Paulil oli trenn ja Martal kirikus noorte naiste üritus, siis jätsime nemad linna ja sõitsime ülejäänud seltskonnaga Ida-Virumaale. Vahva käik oli!
Laupäev kadus kuidagi ära.
Täna käisime kirikus, nagu ikka pühapäeviti.

Õppisime lauaääres ka veidi:)

Terve nädala olin tegelikult haige (ja olen ikka veel).

Koduõpe on meie perele parim!

Sunday, October 23, 2011

2011 42. nädal

Sel nädalal olid mõned meie seast tõbised, näiteks Chris, kes oli lausa haiguslehel.
Carlil oli kõva nohu ja kurk valutas.
Esmaspäeva õhtul käisime terve perega šoppamas.
Kolmapäeva oli selle nädala teguderohkem:
Koit käis issiga esimest korda juuksuris, esimesel juukselõikusel. Õhtul sai meie laste vene keele õpetaja 80. aastaseks. Käisime õnne soovimas ja seejärel mängisime mündi mängu. Jõudsime välja kuhugile Õismäe taha, kus einestasime siis restoranis Noa. Päris tore koht! Ise poleks me vist ealeski sellisesse kohta niisama läinud, nii et aitäh mündimäng! Koidule igatahes väga meeldis:D ... isegi noored tulid peale mõningast autos mossitamist ja mitmekordset kutsumist sisse ja olid pärast üpris rahul.
Neljapäeval käisid õppijad lapsed tädi Leida juures, mängutunnis:D See tähendab seda, et tegelikult pidid nad õppima vene keelt aga nagu vahel juhtub siis ka tol päeval, keele õppeni ei jõutudki sest mängiti lauamänge. Ju on seda ka vahel vaja! Tegelikult on see minu meelest vahva, et meie lapsed naudivad mängude mängimist 80. aastase tädiga. Imeline!
Samal õhtul oli Carlil uue Noorte Meeste juhataja eestvedamisel kirikus NM üritus. Vaadati filmi ja kuigi Carl on seda näidnud palju-palju kordi, ta ei nurisenud.
Reedel oli lõuna ajal pereõhtu, õhtul Carlil seminar ja Martal-Paulil viiuliga kontsert.
Laupäeval oli issil jube palju tööd.
Lisaks muidugi Pauli 3 korda nädalas trenn ja Marta-Pauli viiuli tunnid.

Õppimisest ka pisut:

Marta lõpetas Kreeka teema.
Carl õppisi põhiliselt keeli, pusis pisut matemaatikat.
Paul keskendus matemaatikale ja eesti keelele.
Lugesime koos raamatut "Hea töö, headele inimestele" ja arutasime ajaloo teemadel.
Kindlasti tegime-õppisime ka jooksvalt igasugu muid asju, aga need mis kirja said olid vahest kõige tähtsamad.

PS! Hakkame tasapisi lõpetama perena Vana Testamendi lugemist. See on olnud nii huvitav! Lapsed tahaksid järgmiseks võtta Õpetused ja Lepingud aga ma tunnen, et me peaks hoopis Uut Testamenti lugema. Uhh, eks paistab.

Friday, October 21, 2011

"Me usume, et Piibel on Jumala sõna, sel määral, kui see on õigesti tõlgitud."
8. Usuartikkel

Vaatasime täna õhtul perena filmi "Fires of Faith", see on üleval byutv.org - is.

Carl loeb Sally Gardneri raamatut "Mina, Coriander" ja see räägib enam-vähem samast ajastust. Äratundmisrõõm!

Olen avastanud, et on nii vahva vaadata terve perega dokumentaale, nagu see tänaõhtune näiteks. Sõime samal ajal õunakrõbedikku jäätisega ja kõik oli kuidagi nii õdus ja mõnus. Soovitame seda filmi vaatamiseks kõigile! Aitab ajaloo asjadesse selgust tuua ja samas vähemalt meile tekitas tänutunde, küll on ikka hea elada tänapäeval:)

Koduõpe on meie perele parim!

Thursday, October 20, 2011

41, nädal

See nädal tuli ja läks, nii et ei jõudnud silmagi pilgutada.

Bert oli veidi tõbine. Enamus nädalast läks tegelikult Hanna ja Aaroni eest muretsemiseks-hoolitsemiseks.

Õppisime ikka ka, aga mitte täie auruga.

Saime uusi kogemusi... Paulil oli näiteks laupäeval mäng ja ta sai palli väravasse:) Jee!

Tähistasime Mamma sünnipäeva.

Pühapäeval kutsuti mind kirikus Algühingu muusikajuhi ametisse. Põnev!

Koduõpe on meie perele parim!

Sunday, October 9, 2011

40. nädal

See oli suurepärane nädal!

Saime ühe väikese tegelase ja omamoodi kogemuse võrra rikkamaks, nimelt sain ma esimest korda tädiks ja minu lapsed endale nõbu. Ahh! Milline imeliselt võrratu väikene kullake!

Lisaks sellele oli täna Mamma sünnipäev. Minu ema sai 60. aastaseks.

Sel nädalal leidsime veidi enam aega laua ääres ülesannete tegemiseks. Maalimiseni siiski kahjuks ei jõudnud.

Jätkasime usinalt soome ja inglise keele õpinguid. Katsusime ka matemaatikat.

Marta meenutas eelmisel aastal õpitud ajalugu ja jätkas tublisti.

Arutlesime palju vaimsetel ja asjakohastel teemadel.

Vot selline nädal!

Koduõpe on meie perele parim!

PS! Carl otsustas lõpuks aasta projekti ära, homme hakkame sõnastust vormistama, et asja sisu ka must-valgele saaks.

Sunday, October 2, 2011

39. nädal 2011

Esmaspäeval käidi meie peret pildistamas.
Teisipäeval käisid Marta ja Carl misjonäridega Kertut õpetamas.
Kolmapäeval käis issi Carliga koduõpetusi tegemas.
Neljapäeval tegime väheke köögiremonti.
Reedel tegime väljasõidu ja käisime Järva-Madise kalmistul esiema haual.
Laupäeval käis Marta issiga teatris, emme kirikus Abiühingu üldkoosolekul ja õhtul kuulasime-vaatasime kodus kahte üldkonverentsi istungit.
Pühapäeval käis issi Carliga preesterluse koosolekul, hiljem Pauli ja Carliga laupäeva pärastlõunasel istungil(õhtu varem kuuldut ka eesti keeles kuulamas) ja õhtul hakkame taas kodus kahte üldkonverentsi osa kuulama. Appi, kuidas ma armastan üldkonverentsi nädalavahetusi! See on tõesti vaimselt väga eriline aeg, kui kuuleme Issanda sõnumit elavalt prohvetilt ja teistelt valitud juhtidelt.

Peale kõige eelneva õppisime natukene laua ääres ka:)

Tulemas postitused teemadel: Eesti Ekspressi artikkel, misjonärid, koduõpetused, pereajalugu, üldkonverents.

Sunday, September 25, 2011

...Koit ei taha jälle kuidagi magama jääda, seega rahustasin teda köögis, kui tuli meelde, et eelmisel nädalal oli meil Carliga hoidistamise nädal ja olin planeerinud sellest pikemalt kirjutada. Hetkel pikalt kirjutada ei saa, aga mõtlesin, et mainin vähemalt ära:D

Saturday, September 24, 2011

Eelmisel laupäeval oli meil kiriku poolt korraldatud teenimise päev, mis tähendas seda, et Chris ja kolm suuremat last käisid abistamas võhivõõrast vanatädi. Lapsed olid pärast mõne tunnist teenimist nii õhinas, et koju jõudes oldi pettunud, et rohkem kuhugile kedagi aitama minna ei saa. See oli väga positiivne kogemus ja minul emana on muidugi selle üle ainult hea meel.
Meenus see ammuõpitud tõde, et teisi aidates aitad tegelikult kõige rohkem iseennast. Kui soovid leida õnne, aita teisi. Nii lihtne see ongi!

38. nädal

Sel nädalal toimus päris palju.

Täna käis meie peret intervjueerimas Eesti Ekspressi ajakirjanik, kellel valmib peagi kirjatükk koduõppest. See oli meie jaoks päris huvitav kogemus. Lapsed pidasid ennast väga hästi üleval ja kõik läks kenasti, minu meelest vähemalt.

Eile käisime Tartus koolis. Pikendasime õpilaspileteid, ostsime vihikuid ja saime kokku klassiõpetajatega. Oli tore! Sain jälle tarkust juurde:)Eriti meeldiv oli suhelda õpetaja Ivoga, kellelt saan alati head nõu, nii ka seekord. Eks püüan kõike ka praktikasse panna.

Neljapäeva õhtul käisime Kõivude juures filmiõhtul. Väga meeldiv oli!

Kolmapäeval käisime Tallinna loomaaias. Marta hakkas meeldima ühele maasarvikule, hüljestega on meil nagunii aastaid juba sügav suhe. Hästi vahva oli!

Esmaspäeval käis meil klaverihäälestaja. Võttis aega mis ta võttis aga korda sai! See on lausa suurepärane, et meil on nüüd hääles klaver!

Natukene õpiti laua ääres ka.

Koduõpe on meie perele parim!

Thursday, September 22, 2011

2011 37. nädal

Ohh...

Küll mul on kahju, et jätsin eelmise nädala lõpus siia kirjutamata. Mälu on selline nagu on ja kahjuks ei saagi nüüd kirja panna kõike mida kavatsesin.

Vahepeal olime tõbised aga mitte pikali maas haiged:)
Kõige meeldejäävam ja erilisem sündmus oli muidugi esinemine Ringkonna konverentsil. Meeldejääv oli ka nö peaproov kirikus ja seejärel väljas söömine.
Lapsed jätkasid kõik endisel kursil ehk tegid seda mida ikka, kuigi veidi aeglasemas tempos, kuna olime ju ikkagi haiged.

Sel nädalal püüan olla tublim:)

Koduõpe on meie perele parim!

Sunday, September 11, 2011

36. nädal

Nii...

Carl:

Bioloogias õppisime kahepaiksetest.
Eesti keeles jäi kirjand ikka tegemata.
Inglise keeles hästi püüdlik ja usin, Soome keeles samuti.
Tegutses pisut aias.
Veetis aega isa, vendade ja õega.

Marta:

Õppisime uue laulu, mida saame esitada tuleval nädalal Ringkonna konverentsil! Peaaegu uskumatu kuidas see võimalikuks sai. Väga huvitav isikliku ilmutuse kogemus igatahes minu jaoks.
Eesti geograafia pole kohe üldse see teema, mida Marta praegu tahaks õppida. Eelmisel nädalal tegemata jäänud ülesanne sai siiski tehtud, kusjuures väga hästi. Kõigele vaatamata pingutame tuleval nädalal edasi.
Inglise keeles usin.

Paul:

Koduloos olime sel nädalal kuidagi loiud. Pisut lugesime, pisut kirjutasime aga kõike kuidagi liiga vähe.
Suurepärane oli see, et peale mitut päeva laulma kutsumist tuli ta lõpuks ise ja nüüd siis nii ongi, et läheb Ringkonna konverentsil laulmiseks. See saab minu jaoks põnev olema, lastele on see lihtsalt väga hea kogemus.
Kuhjaga liikumist, nagu ikka.
Tuleval nädalal keskendume muu hulgas puhta kõnepruugi juurutamisele.

Bert ja Koit:

Mõlemad super-tublid musirullid!


Koduõpet on (meie jaoks) parim!

Sunday, September 4, 2011

2011 35. nädal

Carl oli esimesel nädalal tubli ja püüdlik.
Bioloogias olid sel nädalal teemaks kalad.
Eesti keeles kirjandiõpetus ja mõned grammatika ülesanded.
Inglise keele õppimist oodati siin majas juba tükk aega. Uued õpikud ja töövihikud, kusjuures väga huvitavad. Saime kõik targemaks:D
Issi ostis Soome keele õppimiseks uue õpiku, lisaks on seal ka kaks cd-d. Tundub asjalik. Aeg näitab. Natuke peab ise juurde otsima sest sõnastik ei ole väga põhjalik ja me oleme siin majas ikka suhteliselt võhikud Soome keeles.
Muusikas laulsime,kordasime üle meetrumi ja koputasime rütme. Carli ajas see rütmiasi närvi sest tal on ammusest ajast jäänud trauma. Samas luges ja kirjutas ta hea meelega klahvpillidest.
Maalisime. Carl tegutses pisut aias. Sõitis rattaga. Luges. Abistas.

Marta oli rahulolematu ja trossis, väljaarvatut mõned helged hetked.
Kuna alustasime geograafiaga siis ajas see teda pahaseks. Nii et me väga sügavuti selle õppeainega minema ei hakka. Samas natuke ikkagi uurime ja teeme.
Eesti keeles tegime mõned ülesanded. Geograafiaga põimuv kiri sõbrale jäi järgmisesse nädalasse.
Inglise keeles oli tubli. Luges, tegi Carliga dialooge, kirjutas, õppis grammatikat ja lisaks hakkas uut luuletust pähe õppima.
Muusikas oli palju eelnevalt õpitut kahjuks meelest läinud. Kordasime. Laulmises on Marta muidugi väga tubli ja abivalmis;)
Üllatav oli see, et Marta maalis väga suure hoole ja armastusega. Välja tuli imekena pilt!
Lisaks sõitis rattaga, lahendas ristsõnu, aitas.

Paul alustas väga positiivselt, mõned hetked muidugi olid kui hääletoon tõusis ja tunded lahvatasid üle pea.
Koduloos lugesime-rääkisime-kirjutasime Tallinna vanadest ametitest. Käisime perena Rakvere linnuses, muuhulgas vaatasime seppa töötamas, vermisime mündi.
Muusikas õppisime ühe liigutustega kaanoni. Liigutustega tuleb laul väga hästi välja, kaanonina peame veel harjutama.
Inglise keelest oli ta ise huvitatud ja kuigi ma nii ei planeerinud, siis soovib ta ikkagi teistega koos õppida. Eks paistab kauaks suuremate laste programmi järgimine talle huvi pakub. Lisaks õppis pähe lühikese päeva-algus salmi.
Soome keeles õppisime ühe laulu.
Maalis kenasti, kiirustas ainult pisut.
Sõitis rattaga, mängis jalgpalli.

Berdiga maalisime kreekapähki lepatriinusid ja lugesime veidi.

Tore oli koos lugeda Friendi ja pühakirjakohti, laulda, loomadega tegeleda, üksteise seltsis aega veeta.

Koduõpe on (meie jaoks) parim!

Sunday, August 28, 2011

Õhin on sees:D

Tegelikult on minul praegu täpselt selline tunne, nagu lapsel ööl enne jõululaupäeva. Selline mõnus ärevus ja seletamatult eriline tunne. Homme algab siin majas "kool". Mitte et me terve suvi läbi poleks igasuguseid asju õppinud... aga eile saime pinalid ja riiulid korda, materjalid on välja pandud, eesmärgid läbi räägitud, plaanid paigas ja homme läheb lahti! Peale selle on Carl nüüd piisavalt vana, et alustada seminari programmi ja sellel aastal läheb Õpetuste ja Lepingute uurimiseks! Minu jaoks on see väga eriline, sest see ongi ainus pühakiri mida ma ise pole seminaris õpetanud, nii et midagi uut ja see on alati kuidagi põnev ja värskendav. Samuti saime täna teada, et õpetajaks on sel aastal õde Kõiv ja see on hea. Usun, et tuleb igatpidi tore aasta!

Friday, August 26, 2011

Inspiratsioon

"So many parents assume that children must attend public school unless they receive direct revelation not to send their children. It has occurred to me that we should be expecting direct revelation telling us that we should give up our time with our children and outsource their education to others. If we do not receive specific instructions to turn our stewardship over to others then we should assume that Heavenly Father wants us to be in charge of the children he has blessed us with."
Lihtsalt üks lds blogiemme (Rebecca)

"I thank my Heavenly Father that I have my children to hold and love for a little while longer while I finish preparing them for the Great Battle they were held back for 6,000 years to fight in."
Veel üks ema kes teab.

Nii hea on teada, et kuskil on veel keegi kes mõtleb sarnaselt.

Monday, July 25, 2011

Viimane "suvenädal" :D

Tavaliselt ma ei mõtle selle peale eriti miks meie lapsed on koduõppel, kuid kuna ma lugesin ühe õe postitust tema põhjustest ja oli selline suur äratundmisrõõm, et jah just nende samade asjade pärast me seda teemegi, siis mõtlesin, et panen selle siis ka oma sõnadega, eesti keeles kirja:)
1. Taevane Isa on õnnistanud mind teadmisega, et koduõpe on just see õige, kõige parem haridus meie pere lastele. Olen saanud jätkuvalt ilmutusi, et see on ainuõige meie jaoks. Minu jaoks on kõige tähtsam järgida alati Püha Vaimu ja täita kõiges Taevase Isa tahet. Me tunneme, et see on Tema tahe.
2. Lapsevanemana vastutan mina oma laste hariduse eest, õppigu nad siis koolis või kodus. Mul on kodus vabadus õpetada oma lastele parimatest raamatutest, nii nagu Püha Vaim mind juhatab. Meie pere lapsed ei pea sulanduma Paabüloni, et olla aksepteeritud. Nad julgevad olla "teistmoodi".
3. Me soovime, et meie poistest kasvaksid tublid abikaasad ja isad ning tütrest armastav ema ja kaasa, et tulevikus oleks neid, kes ehitaksid paremat ühiskonda. Iga lapse jaoks on individuaalne nö programm, vastavalt nende vajadustele ja soovidele. ´
4. Ma soovin, et meie perekond oleks neile kõige tähtsam sotsiaalne õpikogemus, et nad võiksid õppida armastama ja tunda armastust. Me veedame palju aega koos, õpime leidma üksteisest rõõmu, saame osa üksteise püüdlustest, saavutustest ja vahel ka läbikukkumistest. Oleme üksteisele parimad sõbrad.
5. Ma soovin, et mu lapsed õpiksid eluks vajalikke vaimseid ja füüsilisi oskusi, et nendest saaksid ühel päeval ustavad, vastutustundlikud, ise hakkama saavad täiskasvanud. Näen, et elus on palju tähtsamaid asju, kui see mida tänapäeva kool õpetab. Hoolivus, leidlikkus, koostöö, kannatlikkus, mõistmine jne jne jne Ja muidugi igapäevased, tavalised asjad nagu toidu valmistamine, aia pidamine, koristamine, lapse hoidmine jne Ühesõnaga ELU!

Ma olen nii tänuliku Taevasele Isale, et Eestis on koduõpe lapsevanema soovil lubatud. Ma tean, et see on meie perele parim ja kindlasti oleks veel palju peresid, kellele see sobiks ka;)

Monday, June 27, 2011

Sel nädalal veel viimased matemaatika ülesanded ja natuke kirjutamist, aga muidu täitsa suvi juba:D Juulikuu peaaegu käes! Minul muidugi veel kõige raskem töö ees...tunnistuste kirjutamine nimelt. Eriti raskeks teeb asja see, et Marta aastaplaan kadus ära, kukkus autost välja. Keegi saab igatahes midagi väga huvitavat lugeda:D Aastaplaanis kirjas aastaks seatud eesmärgid ja igasugu vajalikud märkemed käesoleval aastal toimunu ja omandatu kohta. Ma tõepoolest ei mäleta peast mis kõik kirjas oli. Ohh...aga ilma on muretsemiseks liiga ilus ja kellaaeg hetkel ka liiga hiline, küll ma kuidagi hakkama saan:D

Friday, June 10, 2011

23.nädal - imeline suveilm!

Kuna olime veebruarist aprilli lõpuni vahelduva eduga haiged siis otsustasime perena jätkata (laua ääres) õppimist kuni juuni lõpuni, juulis teeme siis pausi ja alustame taas tasapisi augustis. Järgmise kahe nädalaga püüame niisiis selle õppeaasta kokku tõmmata. Carlil veel tegemisel matemaatika, inimese õpetus, keemia, füüsika, geograafia, muusika. Martal: eesti keel, vene keel, ajalugu, matemaatika, taimeõpetus. Paulil: matemaatika, eesti keel, inglise keel. Kõik koos meisterdamine ja maalimine.
Sel nädalal oli meil LL ehk esimest korda lugemislaager. Kolmapäeval ei pidanud mitte midagi muud tegema, võis terve päeva ainult lugeda ja lugeda ja lugeda:D Oh õndsust! Marta luges otsast lõpuni läbi raamatu Philip Pullmann "Vaigust kiiker", Carl soome keelse "Vaahteramäen Eemeli", Paul luges seda ja teist ja sama tegin mina:D Nüüd hakkame iga kuu LL-i tegema.

Wednesday, May 25, 2011

Architect Frank Lloyd Wright told how a lecture he received at the age of nine helped set his philosophy of life:
An uncle, a stolid no-nonsense type, had taken him for a long walk across a snow-covered field. At the far side, his uncle told him to look back at their two sets of tracks. "See, my boy," he said, "how your foot prints go aimlessly back and forth from those trees, to the cattle back to the fence and then over there where you where throwing sticks? But notice how MY path comes straight across, directly to my goal. You should never forget this lesson!"

"And I never did", Wright said, grinning. "I determined right then not to miss most things in life, as my uncle had."

Sunday, May 15, 2011

Perepäev!

Eile oli suurepärane päev, aga sellest kõigest millalgi hiljem;D

Saturday, April 9, 2011

14.nädal 2011

Sel nädalal on issi tööl Saksamaal.
Emmel käisid külastusõpetajad!
C-E ja M ühised emakeele(täheortograafia) ja inimeseõpetuse(üldine ja nahk) ning Inglise keele tunnid.
M palju viiulit, veidi nõelviltimist, ohtralt loomaõpetust(linnud, eriti kotkas ja karu).
P-K emakeelt, matemaatikat, viiulitunnid, jalgpall ja poistekoor.
C-E(Aafrika)ja B-P (tulbid)maalisid.
C-E füüsika(kokkuvõte teemal jõud) ja keemia (aine omadused).
K-M oskab iga päevaga aina kindlamalt istuda, räägib ja laulab, nii lahe!

Oli üpris tore ja tegus nädal. Õues lumi muudkui sulab...
C-E toimetas päris pikalt täna õues ja tuppa tulles ütles, et küll on ikka mõnus üle pika aja aias toimetada:)

Friday, April 8, 2011

Alati midagi uut..

Elu on nii huvitav! Alatasa juhtub midagi põnevat ja kui ei mitte siis tuleb lihtsalt vastavalt olukorrale midagi muuta, näiteks suhtumist.
C-E ütles täna, et ema kui sa tahad midagi blogisse kirjutada siis pane kirja, et lõpuks ometi saime nõudepesu kontrolli alla:) Heh...
Tegelikult tahtsin täna kirjutada hoopis sellest, et kuigi ma olen juba nö kogenud ema, õpin iga päev ikka muudkui midagi uut.
Homsest proovin kodus natuke teistmoodi koristus-strateegiat. Olen seda tegelikult varem ka teinud aga proovin siis nüüd natuke järjepidavam selle asjaga olla. Millest täpselt jutt, kirjutan kunagi hiljem, siis kui asi ära proovitud ja heaks tunnistatud.

Thursday, April 7, 2011



"Education is not the filling of a pail, but the lighting of a fire."

William Butler Yeats

Kõige tähtsam akadeemiline oskus - lugemine.

Ma mäletan, kui hakkasin aastaid tagasi C-E lugema õpetama. Ta oli just saanud 7-aastaseks ja ei ilmutanud ikka veel mitte mingisugust huvi lugemise vastu. Aegajalt lugesin ma lastele muidugi ette, kuid ei märkigi ise lugema hakkamisest.
Ühel päeval kutsusin ta enda juurde magamistuppa, pikutasime voodil ja vaatasime Poku aabitsat. C-E oli segaduses, oli näha ja tunda, et ta oleks hea meelega kusagil mujal ja teeks midagi muud. Jätkasin, lugesin, näitasin pilte ja üritasin aidata tal tähti veerida. 10 minutit hiljem olime mõlemad pisarais, päev oli rikutud... Tean-tean, tegin mitu metoodilist viga...küllap oli minu alateadlik soov, kuna ma ise naudin lugemist, et ta võiks kogeda seda imelist raamatute maailma ja ka maailma surve, et ainult pool aastat veel ja siis tuleb minna kooli. Samas seisis seal voodi kõrval ka M ja jälgis kõike mida me tegime.
Loobusin mõttest C-E lugema õpetada. M aga tuli iga päev minuga "lugema". Õhtuti lugesin kõigile kolmele ette.
Ühel heal päeval, sama aasta suvel, hakkas C-E lugema ja siis ikka kohe korralikult ja palju. M hakkas lugema umbes samal ajal. P-K umbes aasta hiljem. Ehk C-E 7 1/2 -, M 5- ja P-K 4 aastaselt. B-P on viie aastane ja on äärmiselt huvitatud tähtedest, eriti kirjutamisest. Mõni aeg tagasi ütles ta kurvalt, et tal on vist mingi puue, et ta ei oska ikka veel lugeda. Mul hakkas temast nii kahju, et otsustasin teda natuke aidata. Seletasin, et küllap õpib ta õige pea ise lugema, kuid seni kuni ta veel ise ei oska saab ta teha kõiki neid asju mida ta juba oskab, näiteks joonistada, kirjutada, kuulata, jutustada jne samuti järele korrata, see oli viis kuidas P-K õppis lugema... Nimelt oli P-K äärmiselt pahane, et tema perega pühakirju ei saanud lugeda ja siis hakkasime kasutama seda meetodit, et mina lugesin ette ja tema kordas järgi. Ja oh imet, mõni kuu hiljem oskaski ta ise lugeda! Nii et võib öelda, et P-K õppis lugema tänu Mormoni Raamatule. Minu meelest nii vahva, et see oli tema esimene raamat, mida ta päris ise luges:)
Miks ma sellest kirjutan? Ehk on sellest postitusest kellegile abi. Lapsed on nii erinevad... Üks on kindel isiklik eeskuju on kõige tähtsam. Ma armastan lugeda. Minu armastus lugemise vastu on sütitanud nii lapsi kui ka KB-t.
Lugemisoskus teeb meid vabaks, annab inspiratsiooni ja igakülgset informatsiooni.

Ma ei tea mis neist ühel päeval saab, või pigem kes (ametialaselt). Kuid seda ma tean, nad on võimelised lugema ja mõtlema. Loodan, et ka võimelised ütlema mida mõtlevad...aga see on juba hoopis teine teema.
"Sa jõuad kuhu iganes sa minna soovid, üks samm korraga."
Dave Ramsey

Miks arutaru?

Väga lihtne. Mesilased on ääretult töökad loomakesed. Koht kus nad elavad on taru. Vanematena peame me arukust tarkusest tähtsamaks. Nii et - ARUTARU! Tegelikult oleme oma kodukooli niimoodi kutsunud juba eelmisest suvest saadik:)

Wednesday, April 6, 2011


"Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus." (Johannese 8:12)
Elus tuleb ette palju raskeid aegu. Selleks, et vastu pidada peame olema vaimselt tugevad. Ometi tuleb aegu kus me üksi hakkama ei saa. Meie perel on kindel kalju, Jeesus Kristus. Usule rajatud elu seisab kõikumatul vundamendil. Kõige tähtsam mille võtame kaasa ka ellu peale surma on meie endi isiklik tunnistus Kristusest. Pole tähtis kui palju maist tarkust oleme elu jooksul ammutanud, kui meil puudub usk ja tunnistus Jeesusest Kristusest. Ma peame õpetama oma lapsi juba varakult järgima Kristust ja elama evangeeliumi tõdede järgi. "Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!" (Õpetussõnad 22:6) Meil on elav prohvet ja apostlid kes saavad ilmutusi Issandalt ja juhatavad meid. Nad teavad mida me peaksime tegema, et olla selles elus õnnelikud. Mõned viisid kuidas meie pere püüab kasvatada usku ja tugevdada tunnistust: Palvetame isiklikult ja perena igal hommikul ja õhtul. Loeme iga päev perena pühakirju ja inspireerivaid lugusid ning arutame kuidas saadud juhatust oma elus rakendada. Peame iga nädal pereõhtut. Käime igal võimalusel hingamispäeval perena kirikus. Kutsume endile külla misjonäre. Laulame iga päev meeliülendavaid laule. Püüame pidada kinni kõikidest käskudest. Järgime pere reegleid. Naudime loodust. Kuulame perena üldkonverentsi.

Üpris tavaline õhtu arutarus.

Minu jaoks võrdub elu õppimisega. Iga hetk annab võimaluse millegi uue ja huvitava teadasaamiseks, oskuse vilumiseks ja ammuteada tõe kinnistamiseks. Õppimine ja elamine on meie kodus nii põimunud, et tihtipeale pole arugi saada kus üks lõppeb ja teine algab...vaid neil vähestel hetkedel kui üks või teine lauaääres midag kirjutab-lahendab, on tõeliselt selge, et jah praegu keegi õpib. Hetkel kui ma seda teksti kirjutan uurib teise arvuti taga C-E midagi aianduse kohta, kuna tema on meie pere pea-aednik. Kas ta õpib? Mina arvan, et jah...kuigi keegi pole tal seda teha palunud ja hinnet ta selle eest ei saa:) M tegeleb K-M-iga. Kui mitte muud, siis kannatlikkust õpib ta hetkel küll. Keskmised poisid sosistavad voodis...oh õndsust, sotsiaalsed oskused kinnistuvad ehk minu jätkuvatest soovitustest üksteisega sõbralikult suhelda on ometigi midagi kasu.

Läheb lahti!

Imetlen alati neid toredaid emasid, kes pea iga päev oma blogisse kirjutavad. Otsustasin hakata ka tubliks:)

Arutaru on meie kodukooli nimi ja siia tuleb logi vähemal või rohkemal määral sellest, millest koosnevad meie päevad.