Heia-heia!
See nädal oli metsik!
Teisipäeva hommikul ärkasin kohutavas seisundis, olukord oli nii halb, et sai helistatud isegi kiirabisse. Kael valutas jubedalt ja pead (ega üldse ennast) ei olnud võimalik liigutada. Peale mõningast vestlust toreda tädiga kiirabi telefonis, sai selgeks, et on ka muid võimalusi. Helistasin siis häda-perearstile, kuna meie enda perearst töötab vaid kord nädalas neljapäeval ja oli ju nagu enne öeldud teisipäev. Häda-perearst oli väga tore, kuulas vaikselt mure ära ja andis nõu. Lisas veel, et viimastel päevadel on enamusel just needsamad sümptomid ja, et kui muidu ütleks ta, et arvatavasti on kael lihtsalt külma saanud, siis nüüd peab diagnosiks panema mingi imelik viirus. No jah, ega ma ise ka tea, mis see siis oli. Tänaseks on igatahes parem. Tegin nii nagu arst soovitas, puhkasin paar päeva ja kuna Koidu põhiroaks olen jätkuvalt mina, siis muud midagi ei olnudki teha. Kannatasin ära:)
Muidu oli päris tavaline nädal. Kõik käis ikka oma tavalises rütmis.
Eile oli Carlil noorte meeste üritus, kiriku koristamine. Talle meeldis. Täna mainis ta, et imelik küll, aga ma pigem koristan vetsu kirikus, kui kodus. Imelik, tõesti imelik, kas pole?
Martal oli noorte naiste üritus reede õhtul. Paistab, et oli ka tore.
Eile ehk siis laupäeval, pidasime natuke Kadri-Riini sünnipäeva. Minu meelest oli tore.
Ja täna, täna õpetasin ma üle ülipika aja Lastetoas. See oli nii lahe!
PS! Ilmad on läinud külmaks...brrrr.
Koduõpe on meie perele parim!
No comments:
Post a Comment