11.nädal

Terve nädala olin Koiduga öörežiimil.  See tähendab, et ma sain magama alles hommikul, ärkasin pärastlõunal ja loomulikult kannatas ka ülejäänud pere.  Midagi väga hullu muidugi sellest polnud, lapsed on kolme aastaga ära harjunud, aga endal on alati  halb tunne, kui ärkan siis kui päike loojuma hakkab.  Igaüks õppis vastavalt oma võimalustele, Carl käis seminaris, Marta tublilt viiulis ja Paul trennis, ühiseid tegemisi oli vähevõitu, aga eks me katsume siis kui võimalused soodsamad jälleselle  tasa teha.  

Teisipäeval oli pereõhtu, õed misjonärid käisid külas.  Mina tegin õpetuse teemal - tagarääkimine.  Reedel oli noortel nagu tavaliselt ikka kirikus üritus.  Laupäeval oli lastel kirikus algühingu tegevuspäev.  Sel korral harjutasime laule ja küpsetasime.  Pühapäeval oli algühingu sakramendikoosoleku ettekanne. Meie kirikus ei ole palgalist teenijaskonda ja kord aastas saavad lapsed vanuses 3-12 õpetada sakramendikoosolekul ülejäänud kogudust.  See on alati minu lemmik pühapäev:)  Pärast koosolekuid toimus koor, kus saime ttaskord harjutada jõululaule.  Issil on jätkuvalt palju tegemist nii tööl kui ka koolis.  Seda toredamad aga on meie ühised hetked ja eriti vahva on kui saame käia kahekesi väljas.  Laupäeval meil see võimalus oligi, käisime kontserdil.  Nii hea, et lapsed mõistavad, et me vajame neid hetki (loe:tunde), et kahekesi olla ja vanemad lapsed on lahkelt nõus väiksemaid hoidma.   Koduõpe on meie perele parim!