Eelmine nädal oli kuidagi omamoodi, aga ikka tore. Issi leidis oma kiire-kiire kõrvalt aega nii emme, laste kui ka kiriku jaoks. Teisipäeval käisime ühe teise abielupaariga Korea restoranis ja see oli nii tore! Kolmapäeva õhtul käisime osade lastega neile riideid ostmas. Neljapäeval oli emmel-issil kirikus jõulupeo komitee koosolek. Reedel oli noortel kirikus toredad üritused ja emme käis šoppamas. Laupäeva käisime ülejäänud lastega ostlemas. Laupäeval tegime taas õunamahla ja õhtul külastasid meid õed-misjonärid kellega mängisime lauamängu ja veetsime toredalt koos aega. Pühapäeval käisid sedapuhku kirikus ainult kaks vanemat last, issil oli Karulas kontsert ja ülejäänud olid kodus, kuna emmel oli taas "öine vahtkond".
Selline metsikult tihe poes käimine on meie peres harukordne, kuid kuidagi juhtus nii, et pea kõigil pereliikmetel olid tekkinud teatud vajadused ja nüüd lõpuks oli võimalus (sest meil on ju kogu aeg nii kiire ja tegelikult ei raatsi lihtsalt kallist aega poodlemise peale kulutada). Mis puutub õppimisse siis oli kõik endine. Berdiga võtsime kaks uut tähte T ja P (inglise muinasjutt "Kõrkjamüts"). Laua ääres peaaegu ei õppinudki, kuna lapsel puudus soov (ja sundima ma ei hakka). Laupäeval tõin raamatukogust Tony Wolf´i "Siilid teevad õunasiirupit ja teised lood" ja soovitan tõesti algajatele lugejatele. Bert on nüüd seda paar päeva lugenud, ühe leht päevas (sest rohkem ta ei viitsi) ja tema lugemist on tõesti vahva kuulata. Vahel ta pakub muidugi huupi ka sõnu, sest fantaasia on tal ju hea ja nii saab kergemini, sellepärast loeme koos (loe:istun kõrval). Paul on endiselt laiskvorst, välja arvatud jagpall ja ujumine ja muud asjad, mis teda huvitavad. Marta ja Carl aga jätkuvalt tublid ja usinad. Kuna õige pea peavad kaks vanemat ka kooli ennast näitama minema, siis pinge veidi kasvab ja pean eriti Carli aegajalt rahustama a la annad endast parima teemal. Koduõpe on meie perele parim!
No comments:
Post a Comment