Kuna Koidust olen vähe juttu teinud, siis katsun seda viga parandada. Ta on vahva, tibukas kahe-aastane. Ülimalt nõudlik (loe: emmekas), kuid nii armas, et talle on raske ära öelda.
Lemmikmänguasjad: pikemat aega juba meeldib talle mängida puust klotsirongiga ja beebinukkudega. Ta on tõeline autode fänn ja eriti armastab traktoreid. Krõõda poes hoiab pilku alati vahval puust traktoril, mille hind kahjuks käib meie perele üle jõu. Koit kardab kohutavalt pesemist, kuid sooja veega mängimine on üks ta lemmik tegevustest. Viimasel ajal on ta hakanud mängima ka legodega. Kuna ma viisin enamus meie plastikmänguasju, kaasaarvatud suure kastitäie duploid eelmisel aastal Mamma juurde, siis seal ta mängib ka nendega. Eelmisel nädalal Soomes olles nõudis ta endale lego ostmist ja siis saime temaga kaubale, et ostame väikese duplo komplekti ning toome Mamma juurest kastiga ülejäännud ka tagasi koju. Eks näis, kuidas sellega läheb. Need kes mind tunnevad, teavad ehk mu plastikuvaenulikkust. Mõni aeg tagasi Rimis sisseoste tehes märkasin mrs. Kartulipead. Kohe kui seda mänguasja nägin, teadsin et pean selle Koidule ostma. Ostsingi, armsa abikaasa suureks rõõmuks, sest ta on ju teada tuntud Toy Story fänn. Panin autosse ja sinna see jäi, mõnd sobivat päeva või jõule ootama. Soomes olles tekkiski olukord, kus tundsin et nüüd on õige aeg see mäguasi lagedale tuua. Terve õhtu oli sisustatud ja see on nüüd Koidu (ja mitte ainult tema) lemmik! (Alguses käivad tükid väikese lapse jaoks liiga kõvasti, kuid kui selle mänguasjaga pidevalt mitu päeva järjest mängida, kaob probleem.)
No comments:
Post a Comment